aprill

Aprill on minu jaoks alati nagu uus algus olnud. Esimesed kevadlilled ajavad oma peakesed maapõuast ja nuhutavad lootusrikkalt õhku. Esimesed rohelised pungad hakkavad mühinal suureks sirguma. Mõned pajutibudki veel aprilli alguses silmitsemas põldudel. Oled Sa varem neist möödunud nii, et kõhu alt pai ei tahaks teha? Nad on lihtsalt nii armsad! Puhuvad esimesed soojad tuuled ja õhtud on nii pikad.

MAI

Mais on loodus end puhevile ajanud, rohelus kasvab järjest lopsakamaks. Oleme kuude kaupa sooja ja rohelust oodanud ja nüüd on uus algus. Maikuud võiks iseloomustada järgnevad märksõnad: kullerkupud, võililled, piibelehed, meelespead, sirelid, õites toomingas, kirsipuud ja õunapuud ning kas te olete näinud neid metsaaluseid, mis paksult värskeid õitsvaid jänesekapsaid täis. Meeletult ilus! 

juuni

Ma jumaldan neid juunikuu põlde. Kõrrelised on sirgunud pikaks ja elegantseks ja poseerivad mõnusalt nii õhtu viimaste kiirtega kui varahommikuses udus. Samuti saab möllata äraõitsenud võililledega, nõgeseteed lürpida, maasikaid mugida, karikakra põldude vahel joosta, laukas liguneda, õhtuses udus iiriseid ja lupiine paitada. Mis mulle eriti meeldib juunis, on kindlalt raba. Juuni alguses võib leida rabasid, kus villpead ja sookail on maastiku romantiliselt pehmeks ja valgeks maalinud. Sel ajal saab nii muinasjutulisi kaadreid.

juuli

Esimesed herned on valminud, esimesed odrapõllud on jumailkult kuldse jume saanud ja loomulikult tasub ka külastada oma mummuliste kummikutega naaberküla kartulipõlde. Perega keset odrapõldu pannkooke süüa on igati rõõmu pakkuv, mustikatest sinatavatest okstest pärja punuda ja diivanil poseerida keset kruusateed samuti.

august

Augustikuus saab kõik nii küpseks. Metsad on pohladest punetavad, heinad on pallideks rullitud, esimestest ubinatest saab küpsetada korraliku koogi. Eriti äge on avastada niitmata aedasid lahkete memmedega, kes kasvõi iga päev lubaks oma peenrate ja ploomipuude vahele pildistama tulla. Aaah, see lõhn mis on õhus kui kombain võtab põllul vilja ja need kuldsed kõrred, mis järgi jäävad…

september

Kui septembris tundub, et loodus on saanud otsa, siis minu jaoks seda ei juhtu. Vaadake seda põldu, kus roheline läheb üle pruuniks. Selles on tohutu võlu. Ja uskuge või mitte, aga ma olen septembris vabalt veel sületäie põllulilli korjanud ning õunakorvide – aiasaaduste vahel on samuti kift poseerida. Ja just septembris on mõnus sääsevabamas metsas lõket teha ja tulel vahukomme küpsetada. Kuu lõpp on vahvalt seenerohke, raba on värvunud oranžiks ja veel on sooju õhtuid nii, et saab veel muretult kleidis olla.

oktoober

Oktoobris tulevad need õiged sügise pildid, sest kõikjal näeb vaid värvilisi lehti ja kuldkollaseid kõrsi. Ilmad on juba talviselt karged, seega riietuse peab eriti hoolikalt läbi mõtlema, et suudaks vähemalt tunnike õues vastu pidada. Aga see külm meid ei takista, sest alati on võimalus vahepeal soojas autos üles sulada ja taas kunsti tegema minna! Eriti lummav on oktoober seetõttu, et need kiftid värvid lähevad nii kiiresti üle mõnusateks varahommikusteks härmatisteks. Ja see on alles maagia!

november - märts

See on üks ütlemata pikk aeg ja kunagi ei tea kui valge ja pehme või kui sünge see olema saab. Siiski leian ma igas olukorras selle võlu ja romantika, mis kõik südamed sulatab. Ma olen pööraselt rahul meie nelja aastaajaga (ja vahest viiega), sest ilma selleta, et pidevalt kõik muutub, oleks elu lihtsalt liiga igav. Seega viska aga kohvri täis riideid auto peale ja lähme vaatame, mida loodus meile pakub! Kuna olen ka kirglik pikniku ja mistahes detailide/tossupommide/lõkkeromantika inimene, siis on iga kell võimalik läbi rääkida ka mistahes lavastuste osas. Lähme teeme ilu 🙂